4.10.16

Hanila valla piirkonna ajaloost

 

al-Idrisi ja Hanila

1154. aastal Araabia teadlase ja geograafi al-Idrisi (1100-1166) poolt koostatud maailmakaardi Tabula Rogeriana kirjelduses on lõik: "Anhel on ilus, tähelepanuväärne, õitsev linn. Ta kuulub Astlanda maale. Astlanda linnade hulka kuulub ka linn Koluvan. See on väike linn, suure linnuse taoline. Selle elanikud on maaharijad ja nende sissetulek napp, kuid neil on palju karja. Anheli linnast temani kagu suunas on kuus päevateekonda. Ja samuti Anheli linnast sellele, kes läheb rannaäärset teed mööda kuni Bernu jõe suudmeni, viiskümmend miili."

Tabula Rogeriana

Al-Idrisi 1154. aastal koostatud maailma kaart (allikas Vikipeedia).

Selles kirjelduses seostatakse Astlanda maad Eestimaaga, Koluvani Tallinnaga, Bernu jõge Pärnu jõega ning Anheli (tõlgitud ka Anhil) nime Hanilaga. Umbes 900 aastat tagasi hääldasid rannaläänlased suure veelinnu nime "anhi" (sarnaselt soomlastega tol ajal). Anhil-Anhila-Anila-Hanila tundub keeleajaloolaste arvates loogilise nimearenguna.

Kas Hanila oli kunagi linn? On arvatud, et kuna kaardi koostamise ajal oli Virtsu tõenäoliselt alles saar (veel 19. sajandi kaartidel on Virtsut näidatud eraldi saarena), siis võis praegune Hanila olla tõesti selle piirkonna rannajoonel esimene mandril asuv asulakoht. On veel arvatud, et Hanilat on al-Idrisile tutvustanud siit pärit meresõitja ning see on põhjus, miks on Tallinna kõrval tolleaegsel Eestimaa kaardil ka Hanila.

Oma nägemuse al-Idrisi Eestimaa kaardist on kirja pannud Lennart Meri oma reisikirjas "Hõbevalge". Hanila rannast meresõitjate seiklusi Põhja-Ameerika rannikule purjetamisel kujutab Karl Ristikivi romaanis "Viikingite veri".

Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse 1218. aastal Hanilat ja Karuset seoses sakslaste poolt kevadtalvel Saaremaale teostatud sõjakäiguga. Vihmase talve tõttu jäi Saaremaa rüüstamine ära ja selle asemel rüüstati hoopis Läänemaa alasid.

1228. aastal moodustati Saare-Lääne piiskopkond, mille maadest järgnevate aastakümnete jagamistega läks osa ordule, näiteks Karuse 1242. aastal. Hanila jäi edasi põliseks piiskopialaks, kus asusid Üexküllide maavaldused. Virtsu vanalinn, nende vasallilinnus esineb kirjades esmalt 1465. 

 

Kihelkonnad

Vanimad püsikülad on tekkinud juba ajaarvamise vahetuse paiku. Põhiliselt sõjaliste jõudude koondamise vajadusest tekkisid halduslik-territoriaalsed üksused - kihelkonnad. Need olid olemas kindlasti I aastatuhande lõpul, võisid aga välja kujuneda juba varem. Kihelkonna tuumiku moodustasid lähestikku asunud külad ja neid ümbritsenud põllumassiivid. Kihelkonna keskuseks oli muinaslinnus. Kihelkonda juhtis vanem või vanemad. Peale kaitseülesannete lahendati kihelkonnasiseselt põllukorra küsimused, määrati kindlaks kalastuspiirkonnad jne.

13. sajandi algul oli Eestis üldse umbes 45 kihelkonda, neist Läänemaal 7. Hanila valla praeguse territooriumiga on seotud neist 2 kihelkonda: Haniale (Hanila) ja Cozzo (Karuse). Mõnede uurijate arvates moodustasid Cozzo (Cotze) ja Suorbe (Sorve) koos hilisema Karuse kihelkonna.

Peale Eesti ala vallutamist sakslaste-taanlaste poolt 13. sajandi esimesel veerandil ehitati muinaskihelkondade keskustesse kirikud. Kihelkond jäi nüüd vaid ühe maakiriku tegevuspiirkonnaks. Kirikukihelkonna eesotsas seisis kirikhärra (preester).

 

Hanila kihelkonna vallad 1866-1917

Saksa nimi Eesti nimi Moodustamine Lõpetamine
Metzeboe Mõtsu 1866 1891
Patzal-Illust Paatsalu-Illuste 1866 1891
Neu-Werpel Uue-Varbla 1866 1891
Alt-Werpel Vana-Varbla 1866 1891
Wosel Voose 1866 1891
Werder Virtsu 1866 1892
Massau Massu 1866 ...
Padenorm Paadrema 1866 ...
Saulep Saulepi 1866 ...
Patzal Paatsalu 1893 ...

 

Karuse kihelkonna vallad 1866-1917

Saksa nimi Eesti nimi Moodustamine Lõpetamine
Karusen-Tuttomäggi Karuse-Tuudi 1866 1870
Nehhat-Pivarotz Nehatu-Pivarootsi  1866 1891
Matzal Matsalu 1866 1892
Sastama Saastna 1866 1892
Wattel Vatla 1866 1892
Karusen Karuse kirikuvald 1870 1891
Tuttomeggi Tuudi 1870 1891
Illust Illuste 1891 1893

 

Hanila kihelkonna mõisad

Saksa nimi Eesti nimi Märkused
Friedrichsberg Salevere Saastna karjamõis
Pastorat Hanehl (Hannehl) Hanila kirikumõis Kirikumõis
Karlshöhe   Massu karjamõis
Massau Massu Rajatud 16. sajandi lõpul
Metzeboe Mõtsu Eraldatud Paadremast 17. saj lõpul - 18. saj algul
Moisaküll Mõisaküla Eraldatud Paadremast 17. sajandil
Padenorm Paadrema Teateid 1435
Patzal Paatsalu Eraldatud Paadremast 17. saj lõpul -18. saj algul
Tamba Tamba Teateid 1563
Alt-Werder Vana-Virtsu Teateid 1459
Neu-Werder Uue-Virtsu Eraldatud Vana-Virtsust 1771
Schloss Werder Virtsu Ühendatud Vana- ja Uue-Virtsu nimi 1876. a-st
Wibre Viibre Paatsalu karjamõis
Wosel Voose Rajatud 17. sajandil
Saulep Saulepa Hiljem Varbla kihelkonnas

 

Karuse kihelkonna mõisad

Saksa nimi Eesti nimi Märkused
Illust Illuste Teateid 1646
Känno Kännu Matsalu karjamõis
Karusen, Pastorat Karuse kirikumõis Kirikumõis
Kiska Kiska Eraldatud Mõisakülast ja Mõtsust 1773
Kolda Kalda Tuudi karjamõis
Kunilep Kunila Tuudi karjamõis
Laasma Laasma Pivarootsi karjamõis
Laulep Laulepa Matsalu kõrvalmõis
Margarethen, St.   Hiljem Karusen
Matzal Matsalu Teateid 1560
Nehhat Nehatu  
Paewälja Päevälja Matsalu karjamõis
Pagga Paga Saastna karjamõis
Paulsruhe (Pivarotz) Pivarootsi Eraldatud Karinõmmesl 1670-ndail; a-st 1885 Paulsruhe
Piwarotz   Alates 1885 Paulsruhe

 

Mõisate kohta on võimalik täiendavalt lugeda Eesti mõisaportaalis.

Kihelkondlik jaotus kehtis kuni 1925. aastani. Kuna kihelkondlik maajaotus oli Eestis tekkinud loomuliku arengu tulemusena ja eksisteerinud umbes poolteise tuhande aasta vältel, ei ole selle tähtsus täielikult kadunud tänapäevalgi. Kuidagi ei saa kihelkondliku jaotuseta läbi teadus, s.o eesti keele, rahvaluule, muinasaja etnograafia ja rahvapärimuste uurimisel. 



Toimetaja: EERO SAHK