Kahkjaspunane sõrmkäpp

29.05.15
Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata
III kategooria


Esimesed kahkjaspunase sõrmkäpa taimed võivad õitsema hakata juba juuni algul ning liigi hilisemad isendid võivad õitsemise lõpetada alles juulis.

Eestis kasvavatest orhideedest on kahkjaspunane sõrmkäpp kõige varieeruvama välimusega liik, olgu see siis taime kõrgus, õie värv ja suurus kui ka lehtedel täppide olemasolu. Segadust suurendab seegi, et ta võib ristuda nii perekonna siseselt kui ka perekonnast välja.
kahkjaspunane sõrmkäpp, foto Arno Peksarkahkjaspunane sõrmkäpp (kollakas albiino), foto Arno Peksar
Vars on jäigalt püstine ja robustselt kandiline, enamasti 25-35 cm kõrge, kuid võib esineda ka kuni 80 cm kõrguseid taimi. Lehti on 4-5 ja need paiknevad varrel vaheldumisi. Õite värv on enamasti tumelillakaspunane, kuid või olla ka kuni heleroosa. Õisik näib võimas tänus suurele õite arvule, kuigi õied on väiksemad. Huul on rombjas, hõlmadeks lõhestumata.

Kahkjaspunane sõrmkäpp kasvab niiskematel valgusrikastel kasvukohtadel. Soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad loopealsed või kraavikaldad, puisniidud – lubjarikas pinnas.

Levinud kogu Eestis ning on meie kõige tavalisem käpaline. Samas võib ühest kasvukohast kaduda, kuigi oli seal väga arvukas. Sageli kasvab värskelt inimmõjutatud kohtades.

Hanila vallas sagedasem rannaäärsetes niisketes kohtades.