Esileht   Uudised   Omavalitsus   Haridus/Kultuur   Sotsiaal/Tervishoid   Ehitus/Planeering  Maa   Keskkond   Turism   Teenindus   Viited      Hanila Vallavalitsus   Keskuse tee 3   Kõmsi küla   90102 Läänemaa   tel: +372 477 2243   faks: +372 477 5146   e-post: vv@hanila.ee   GPS:   58°37΄24˝ N   23°37΄58˝ E   Asukoht kaardil   webinfo@hanila.ee			Keskkond  Looduskaitse   Jäätmed   Loodusvarad   Vesi   Heakord  Looduskaitse on loodusvarade või teatud ökosüsteemi kogu keskkonna plaanipärane kasutamine ja hooldus nii, et oleks välistatud ülekasutamine, saastumine, hävitamine ja oleks tagatud varu kasutamine ka tulevikus. Looduskaitse ei ole sündinud üleöö. Mitmed loodushoidlikud tavad pärinevad meie esivanematelt rahvausundite kaudu. Tõekspidamisi ja loodusega kooselamise tarkust anti edasi põlvest põlve läbi sajandite. Paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved jt. loodusobjektid on olnud eestlaste jaoks pühad ja puutumatud. Sellist perioodi nimetatakse tihti looduskaitse ajaloo esimeseks etapiks. Teises etapis piirati esmakordselt loodusvarade kasutamist. Eredaks näiteks on 1297. aastal kehtestatud Taani kuninga keeld raiuda metsa neljal Tallinna lähedal asuval saarel. Sageli kehtestasid võõrvalitsejad mitmeid piiranguid jahipidamises või kalapüügis, põhjuseks siiski omakasulised materiaalsed huvid. Kolmandat looduskaitse etappi iseloomustab klassikalise looduskaitse algus ja selle jõudmine Eestisse. Looduskaitse mõiste võeti kasutusele 20. sajandil, kui tekkis idee kaitsta ka suuri maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Siis sai alguse ulatuslike kaitsealade arvukas rajamine, asuti kaitsma kaitsealade süsteemi kui tervikut. Kummalisel kombel võiksime esile tõsta ja kiita võõrvõimude piirivalvet, kes okupatsiooniajal piiras rangelt lihtkodanike juurdepääsu suurele osale mererannast ja saartest ning seeläbi kaitses nende alade loodust. Tänapäeval on looduskaitse reguleeritud erinevate seaduste ja määrustega. Peame arvestama, et looduskaitse korraldamisel on vajalik mõtestatud, integreeritud ja eesmärgipärane lähenemine. Igal looduskaitsealal peaks olema kaitse-eeskiri, mis sätestab kaitseala piirid, vööndid, keelud, kohustused ja suhted maaomanikega. Et kaitseala saavutaks oma eesmärke ja toimiks, on vaja teha suurt koostööd maaomanike ja kohalike elanikega. Looduskaitse ei päästa mitte üksi loodust, vaid ka inimese hinge harmoonilist kooskõla. Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealad Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrus nr. 18 Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a. määrus nr. 39 Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a. määrus nr. 332 Virtsu alevikus tiheasustusalal asuvate üksikpuude raieloa andmise kord Hanila Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a. määrus nr. 60 Vaata lisaks: Looduskaitse ajalugu Looduskaitsest Eestis Natura 2000 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri Looduskaitseseadus