Esileht   Uudised   Omavalitsus   Haridus/Kultuur   Sotsiaal/Tervishoid   Ehitus/Planeering  Maa   Keskkond   Turism   Teenindus   Statistika   Viited      Hanila Vallavalitsus   Registrikood 75014020   Keskuse tee 3   Kõmsi küla   90102 Lääne maakond   tel: +372 477 2243   faks: +372 477 5146   e-post: vv@hanila.ee   GPS:   58°37΄24˝ N   23°37΄58˝ E   Asukoht kaardil      webinfo@hanila.ee			Keskkond  Looduskaitse  Jäätmed  Loodusvarad  Vesi   Heakord  Hanila valla jäätmekava 2009-2015 Läänemaa Omavalitsuste ühtne jäätmekava 2009-2015 Hanila Vallavolikogu 29. aprilli 2009. a määrus nr 116 Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskiri Hanila Vallavolikogu 19. mai 2011. a määrus nr 28 [§20 jõustub 31. mail 2013] Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord Hanila Vallavolikogu 22. veebruari 2010. a määrus nr 5 Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord [rakendub 2013. a] Hanila Vallavolikogu 19. mai 2011. a määrus nr 29 Kokkulepe ühise jäätmekonteineri paigaldamiseks Hanila Vallavalitsuse 26. märtsi 2010. a määrus nr 1 ja selle lisa Taotluse vorm korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitumiseks Taotluse vorm hooajaliseks vabastuseks korraldatud olmejäätmeveost Selgituse vorm korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja kirjalik selgitus oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmevedu Hanila vallas Läänemaa kaheksa vallavalitsust korraldasid ühiselt avaliku konkursi soodsaima hinnaga jäätmevedaja leidmiseks ja jäätmeveo ainuõiguse andmiseks järgnevaks kolmeks aastaks. 4. mail 2010 tunnistasid Ridala, Oru, Risti, Nõva, Lihula, Hanila, Taebla, Vormsi valdade esindajate vastav komisjon korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks Veolia Keskkonnateenused AS-i. Vallavalitsuste ja Veolia Keskkonnateenused AS-i vahel sõlmiti korraldatud jäätmeveo leping 7. juunil 2010. Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates (s.o 1. september 2010) puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja vedada. Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainformatsiooni vallavalitsusest ja AS Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusest. Täiendav informatsioon ja teenuste hinnakiri AS Veolia Keskkonnateenused kodulehel. Alates 1. novembrist 2010 on Läänemaal avatud AS Veolia Keskkonnateenused klienditeeninduspunkt Haapsalus, Nurme tn 2 (II korrusel). Avatud: E-N kell 8.00-16.30, lõuna 12.00-12.30. Taaskasutatavate jäätmete kogumise konteinerid Paber ja papp pakendi konteineri asukohad: Virtsu alevikus - Tööstuse ja Kaare tänava nurgal Kõmsi külas - rahvamaja vastas olevas parklas Vatla külas - spordihoone juures Segapakendi konteinerite asukohad: Virtsu alevikus - Tööstuse ja Kaare tänava nurgal Kõmsi külas - rahvamaja vastas olevas parklas Vatla külas - spordihoone juures Pakendite sorteerimisjuhend (ETO) ja pakendite liigid. Jäätmete sorteerimisjuhend Ragn-Sells lehel Vanapaberi ja pakendite sorteerimisjuhend Ragn-Sells lehel Elanikel on võimalus jäätmeid ise ära anda Läänemaa jäätmejaama. Jäätmetest üldiselt Igasugune tarbimine toob kaasa mitmesuguseid jäätmeid, kuid mis nendega peale hakata ja kuidas vähendada oma konteinerisse kogunevate jäätmete hulka? Tavajäätmed - mitteohtlikud jäätmed. Elutegevuses tekib alati jäätmeid, ükskõik, millega tegeletakse või ei tegeleta. Võib öelda, et inimene ei tekita jäätmeid vaid sel juhul, kui ta on surnud. Igal inimesel peab olema võimalus viia oma olmejäätmed prügikonteinerisse, mis aga eeldab prügiveolepingu olemasolu. Konteiner ei pea kuuluma igale perekonnale eraldi, alati saab naabritega mõistlikke kokkuleppeid sõlmida ja korteriühistutel on ka tavaliselt üks ühine konteiner. Hanila valla territooriumil puudub prügi mahapanemise koht. Jäätmekäitlusettevõte paigaldab vastavalt tellimusele prügikonteineri ja tühjendab selle graafiku alusel. Biolagunevad jäätmed - jäätmed, mis lagunevad aeroobses (hapnikuga) või anaeroobses (hapnikuta) tingimustes, nt. toidujäätmed. Biolagunevaid köögijäätmeid on segaolmejäätmetes ligikaudu 30%. Puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, riknenud või vanad toiduained ja muud tahked toidujäätmed tuleb pakkida ajalehte või paber- või biolagunevasse kotti ning viia vastavasse konteinerisse. Kogumiseks ei kõlba vedelikud, nagu toiduõli, kastmed, piim, hapupiim, jogurt jt, samuti suured kondid. Biolagunevate jäätmete konteinerit saab jäätmeveofirmadelt rentida, nagu segaolmejäätmete konteinerit, kuid selle tühjendamine on kulukam, mistõttu mõistlikum on komposteerida oma krundil. Lahtiselt aunas tohib tiheasustusalal kompostida ainult puulehti ja taimejäänuseid. Köögijäätmete ja toidujääkide kompostimine lahtiselt ei ole lubatud, nende kompostimiseks peab olema kinnine kompostimisnõu. Papp ja paber Paber on tule süütamiseks, mitte põletusaine. Küttekolletes paberi põletamine ei ole õige. Paberi põletamine tahmab lõõre, tekitab pigi ja reostab välisõhku. Seepärast paberit ja eriti pappi kolletes põletada ei ole soovitav. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted. Pandipakend (klaas-, plast- ja metalltaara) - Hanila vallas saab pandiga koormatud pakendeid ära anda kauplustesse. Pandipakendil on vastav tagatisraha suurusemärk. Pandita pakend - igasugune muu pakend, millel pole tagatisraha märki. Pandimärgiga märgistamata pakendeid saab tasuta viia kas kaupluste kõrval või elamurajoonide läheduses asuvatesse konteineritesse (varustatud infokleebisega). Kõige olulisem on pakendikonteinerisse tuua puhtad ja kokkupressitud pakendijäätmeid. Ohtlikud jäätmed Ohtlikeks loetakse jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed tuleb vajadusel (kui pakendil puudub silt) märgistada infoga, et millise ohtliku jäätmetega on tegemist (õlijäätmed, värvijäätmed jne.). Eraisikud saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed üle anda Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud korjandusringil ja patareid saab ära anda Vatla, Virtsu ja Kõmsi TÜ kauplustes. Juriidilised isikud peavad tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma saatekirja alusel vastavat luba omavale ettevõttele. Hanila valla elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta: Haapsalus ... Juriidilistele isikutele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuline. Ohtlikud jäätmed on: akud, õlid, elavhõbedalambid, värvide, lakkide, lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jne. Elektroonikatoodete jäätmed - vana kodutehnika, elektritööriistad, elektrilised mänguasjad ning kõik muu, mis töötab elektriga. Uut seadet ostes on võimalik vana jätta kauplusesse tasuta! 13. jaanuarist 2005 hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele, mis tähendab, et tootjad on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Kauplusesse võib viia sama liiki seadme, mida seal müüakse (nt. arvutipoodi ei ole võimalik ära anda vana röstrit). Kauplusel ei ole kohustust vanale seadmele koju järgi tulla, aga alati tasub küsida, sest mõned kauplused pakuvad sellist teenust (äraveoteenus võib olla tasuline). Kuni 13. augustini 2007 võetakse juriidilistelt isikutelt vastu ainult selliseid vanu elektroonikaseadmeid, mis sarnanevad liigi ja arvu poolest kodumajapidamisest pärinevatele seadmetele (nt. külmkapp, kohvimasin jne), mida kasutatakse nii kodus kui töökohas. Tegevuse hõlbustamiseks on tootjad andnud käitlemise kohustuse üle tootjavastutusorganisatsioonidele: MTÜ EES-Ringlusele (www.eesringlus.ee) või MTÜ Eesti Elektroonikaromule (www.elektroonikaromu.ee). Läänemaal võtab elektroonikajäätmeid tasuta vastu MTÜ EES-Ringlus aadressil Lihula mnt 20, Ragn-Sells territoorium (E-R 9-17). Elektroonikatoodete jäätmeteks on näiteks külmikud, televiisorid, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud jms. Lehtklaas - kahjuks puuduvad vanal lehtklaasil täna Eestis kasutusvõimalused. Lehtklaasi meil enam ei toodeta, mistõttu jäätmekäitlusettevõtted ka lehtklaasi eraldi ei kogu. Mingil määral seda siiski segatakse pudeliklaasi. Näiteks AS Järvakandi Klaas võtab vastu uut puhast klaasijääki vaid klaasilõikustöökodadelt, vana ja määrdunud klaas tehase tehnoloogiaga ei sobi ning seda vastu ei võeta. Seega tuleb lehtklaasi jäägid panna olmejäätmete hulka. Rehvid - 2006. aastal luuakse Haapsallu rehvide kogumispunkt, kus üks inimene saab ära anda 8 sõiduautorehvi tasuta. Rehvide purustamine ja ladestamine ei maksa füüsilisele isikule midagi. Juriidilised isikud peavad aga nimetatud teenuse eest maksma. Vaata ka: Jäätmeseadus Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad Pakendiseadus Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused Jäätmete, sh. ohtlike jäätmete nimistu Mis on jäätmed? Jäätmetest keskkonnaveebis Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ MTÜ Eesti Rehviliit