Hanila Vallavalitsus
Keskuse tee 3
Kõmsi küla
90102 Läänemaa
tel: +372 477 2243
faks: +372 477 5146
e-post: vv@hanila.ee
GPS:
58°37΄24˝ N
23°37΄58˝ E
Asukoht kaardil
webinfo@hanila.ee
|
 |
|
| Keskkond |
|
Loodusvarad on need ained ja energialiigid, mida inimene saab kasutada.
Tähtsamad loodusvarad on õhk, vesi, taimed, loomad, muld, päikese, vee-
ja tuuleenergia ning maavarad.
Loodusvarade hulka kuuluvad ka metsade puiduvarud. Tuuleenergiat kasutati vanasti
veskite ja pumpade käitamiseks, tänapäeval aga töötavad tuule jõul paljud elektrigeneraatorid.
Tänapäeval kasutatakse loodusvarasid väga intensiivselt, aga kui teatud tarbimis- ja
tootmisreeglitest kinni ei peeta, siis on oht, et need saavad õige pea otsa.
Loodusvarasid võib jaotada ammendamatuiks ja ammenduvaiks, viimaseid omakorda taastuvaiks ja taastumatuiks.
Ammendamatud loodusvarad sõltuvad päikesekiirgusest - näiteks tuule-, vooluvee-, ja hoovuste energia.
Ammenduvad loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvaid
loodusvarasid saab uuesti kasutusele võtta, kui neid puhastada (õhk, vesi),
paljundad (loomad, taimed) või väetada (muld). Peaaegu kõik maavarad on taastumatud.
Neid tuleb kasutada kokkuhoidlikult ja võimalusel asendada kunstlike ainetega.
Tuuleenergia
Kuna Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4-5 m/sek ja valdavalt puhuvad lääne- ja
kagutuuled, siis perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on Eestis palju.
Üheks sobivaks piirkonnaks on Lääne-Eesti rannikuala.
2002. aastal rajati Virtsu Eesti esimene tuulepark. Elektriülekande füüsikast lähtudes on
tuuleenergia tarbimine tinglik s.t. toodetud taastuvenergia tarnitakse ühtsesse võrku ja
see jõuab tarbijani koos põlevkivist toodetud elektrienergiaga, kuid siiski toetatakse
sellega taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Hanila valda püstitatakse veel
vähemalt 11 uut tuulegeneraatorit, mille koguvõimsus on 22 MW ja mis on senistest Virtsu
tuulikutest mitu korda võimsamad.
Tuulegeneraatorite üle on pikalt vaieldud, et kas need omavad negatiivseid mõjusid
looduskeskkonnale ja inimestele. Siiani ei ole veel ühtegi väga tõsist negatiivset
mõju täheldatud. Põhiliselt on inimestele harjumatu tuulikuid näha loodusmaastikus,
sest need kõrguvad üle metsade ja paistavad väga kaugele, kuid see vajab vaid harjumist.
Negatiivseid mõjusid linnustikule või inimese tervisele ei ole põhjapanevalt tõestatud.
Vaata Virtsu tuuleparkide ja Rõuste tuulepargi kohta lisainfot ja veebikaameraid
OÜ Nelja Energia kodulehelt.
Virtsu I tuulepark. Fotod Eero Sahk 2002
Maavarad
Maavarasid on Hanila vallas suhteliselt palju - ehitusdolomiidi-, turba-, kruusa- ja
liivavarud. Kaitse alla on võetud dolomiidi, fosfori, järvelubja, järvemuda,
kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja
turba lasundid, mille arvestus toimub riiklikus registris.
Lubjakivi ja dolomiidi leiukohtadest on geoloogiliselt uuritud ja maavarakatastrisse
kantud riikliku tähtsusega Kurevere ja Sepamaa dolomiidimaardlad.
Kurevere karjäärist kaevandab dolomiiti
AS Nordkalk.
Aastane toodangumaht on seal umbes 400 000 tonni. Kaevandatav dolomiit on suure
magneesiumisisaldusega tehnoloogiline dolomiit.
Kurevere dolomiidist tehakse plaatimis- ja tasandussegusid, suur osa läheb põldude
lupjamiseks ja osa ka kivivilla tootmiseks. Kaevatakse 8 meetri sügavuseni ja
seega pidevalt suurendatakse kaevandatavat pindala. Sügavamalt ei ole võimalik kaevata,
sest see suurendaks põhjavee depressioonilehtrit.
Kurevere dolomiidikarjäär Esiveres. Foto Arno Peksar
1999
Kurevere dolomiidikarjäär Esiveres. Foto Arno Peksar
2001
Hanila valla maavarasid
| Levila |
Maavara |
| Hõbesalu |
savi |
| Kinksi |
kruus |
| Kurevere |
dolomiit |
| Kõverdama |
turvas |
| Paadrema |
turvas |
| Sepamaa |
dolomiit |
| Vatla |
liiv |
| Õeküla |
dolomiit |
|
Kõverdama turbaraba võib kujuneda rekultiveerimise näidissooks. Selles on
plaanis rakendada eri tehnoloogiaid. Osa alasid on kavas metsastada, osades
piirkondades luuaks tingimused soostumisprotsessi arenguks. Sellega kaasnevad ka taimestiku,
loomastiku ja linnustiku taastumise uuringud, milleks rajatakse juba rekultiveerimise
käigus vaatlustornid ning säilitatakse vajalikud juurdepääsud.
Vaata lisaks:
Maapõue
seadus
Säästva
arengu seadus
Veeseadus
Välisõhu
kaitse seadus
Roheline
Värav
Roheline
Energia
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
|
| |
|
|
