Soo-neiuvaip

29.05.15
Soo-neiuvaip Epipactis palustris
III kategooria


Soo-neiuvaip alustab reeglina õitsemist peale jaani ning võib õitseda juuli lõpuni. Enamasti on õitsemisaeg küll lühem, eriti kui juhtub soojema poolsem õitseaeg olema.

Soo-neiuvaipa võib kõige kaunimaks lugeda meil kasvavast kolmest neiuvaiba liigist. Taimed on enamasti 20-40 cm kõrged, kuid soodsates oludes võivad kasvada isegi 70 cm kõrguseks. Lehed on pisut renjad ja teravatipulised, taime ülaosa on veidi karvane. Õied paiknevad hõredalt ühekülgse kobarana, 8-20 õit. Õiekattelehed on valged ja punakad, huul suur ja kaheosaline valge.
Soo-neiuvaip, foto Arno PeksarSoo-neiuvaip, foto Arno Peksar
Soo-neiuvaip on lubja- ja valguslembene. Eelistab niiskemaid kasvukohti niidud ja puisniidud, rannaniidud, veekogude kaldad, sood ja rabastuvad metsad. Kasvab ka inimtekkelistel maastikel nagu kraavid ja karjäärid. Kaob sealt, kuhu hakkavad kasvama teised kõrgekasvulised taimed või võsa.

Sagedane Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid teda leidub kõikjal Eestis. Enamasti kasvab paljukesi suurte kogumitena.

Hanila vallas kasvab paljudes kohtades rannikuäärsetes sulglohkudes, kinnikasvanud merelahtedes ning madalsoo servades.