Tuhu soo

29.05.15

Oidrema-Tuhu soostik (6 270 ha) on Lääne-Eesti üks suuremaid soostikke. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Tuhu soo asub Läänemaa ja Pärnumaa piiril.

Tuhu soo, foto Eero Sahk Tuhu soo, foto Arno Peksar

Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida. Laudtee on kaarekujuline ning 1,1 km pikk. Väike kõrvalharu lõpeb pinkidega varustatud puhkekohaga. Rada on varustatud infotahvlitega (1 suur stend maantee ääres ja 3 väiksemat rajal).

 

Soo areng

Eesti sood on puutumatu looduse saared keset inimtegevusest mõjutatud maastikku. Sood moodustavad Eesti pindalast 21%, Lääne-Eestis on nende osatähtsus mõnevõrra suurem (24%). Läänemaale on iseloomulik madalsoode suurem osakaal. Ka on siinsed kõrgsood suhteliselt ühetaolised - raba pind on tasane, laukad ja rabapeenrad pole veel välja kujunenud.

Enamalt jaolt on siinsed sood tekkinud rannikulaguunide või järvikute kinnikasvamisel. Soo areng kulgeb läbi mitme staadiumi. Esmalt tekib madala rohustuga ja puudeta madalsoo. Siirdesoo on üleminekuetapiks kõrgsoole. Turbasamblad võtavad tarnade üle võimust ja hakkavad kasvatama turbakihti. Kuigi turbasamblad kasvavad aeglaselt, vaid paar millimeetrit aastas, pakseneb turbakiht tuhande aastaga vähemalt meetri jagu ja soo keskosa kerkib kõrgemaks. 

Madalsoo 4 450 ha - 71%

Tasane ja mätasteta, suhteliselt liigirikas rohusoo. Rohurindes valdavad tarnad, turbasamblad puuduvad. Puudest esineb vaid üksikuid sookaski. Madalsoo ujutatakse kevadeti ja sügiseti üle rabast valguva veega.

Siirdesoo 570 ha - 9%
Üleminekustaadium madalsoolt kõrgsoole. Koos teiste sammaldega esineb siin ka turbasamblaid. Kohati mätlik. Siirdesoode puud - männid ja sookased - on sirgetüvelised. Lääne-Eesti siirdesoodele on iseloomulik porsa esinemine.

Kõrgsoo ehk raba 1250 ha - 20%
Soostiku kõige vanem ja kõrgem osa (4 000 - 5 000 aastat vana). Kõikjal on turbasamblamättad. Puhmarinne on hästi arenenud (kanarbik, sookail). Männid on madalakasvulised ja kõvera tüvega. 

Tuhu soo matkarada

 

Elustik

Soode elustik on suhteliselt vaene, sest toitainetevaesel pinnasel saab areneda vaid kidur taimestik. Mitmed linnuliigid eelistavad inimtegevusest võimalikult kaugel asuvaid elupaiku ja selleks on asustamata sooalad kõige sobivamad. Soode kuivendamine ja turbaväljade rajamine ohustab eelkõige soode karmide tingimustega kohastunud looma- ja taimeliike.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb ja toitub soomaastikel. Toidulaua moodustavad pisiimetajad ja väiksemad linnud. Pesa (2-3 meetrit läbimõõdus) ehitatakse puu otsa, kurnas on keskmiselt 2 muna. Eestis pesitseb hinnangute kohaselt 30 paari kaljukotkaid. I kaitsekategooria liik.

Loe lisa: "Eesti selgroogsed" õppematerjal, LoodusõpeVikipeedia, Kotkas.ee

Sookurg (Grus grus) ehitab pesa otse maapinnale, olles peidetud laukasaartele, jändrike mändide vahele või põõsastikku. Isegi neis paigus, kus sookurg on tavaline, asetsevad lindude pesad teineteisele harva lähemal kui viis-kuus kilomeetrit. Lääne-Eestis on sookurg massiline sügisene läbirändaja.

Loe lisa: "Eesti selgroogsed" õppematerjal, Loodusõpe, Vikipeedia

Sookiur (Anthus pratensis) - Eesti üks tavalisemaid avamaastike linde, sage rannaniitudel ja loopealsetel. Soode kõige arvukam haudelind, siin ehitab pesa otse maapinnale, sambla sisse.

Loe lisa: "Eesti selgroogsed" õppematerjal, Vikipeedia, Loodusõpe

Mudatilder (Tringa glareola) - elupaigad on seotud ainult rabadega, eelistades märjemaid paiku - laukaid, älveid ja siirdesoo lagedamaid kohti. Eestis pesitseb 1000-2000 paari, arvukus on olnud läbi aastate püsiv.

Loe lisa: Vikipeedia, Loodusõpe

Porss (Myrica gale) on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Eestist lõunapoolsematel aladel muutub porss haruldaseks. III kaitsekategooria liik.

Loe lisa: Vikipeedia, "Eesti taimed" õppematerjal, Folklore.ee

Rabamurakas (Rubus chamaemorus) on üks eestlaste lemmiktaimi. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas. Muraka mari on söödav ja meeldib ka loomadele, näiteks sookurele ja karule. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Loe lisa: "Eesti taimed" õppematerjal, Vikipeedia

Kanarbik (Calluna vulgaris) on hea meetaim, sest on suure nektarihulgaga. Kasutatakse ka ravimtaimena. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Loe lisa: "Eesti taimed" õppematerjal, Vikipeedia

Soopihl (Potentilla palustris) - kasvab veekogude kallastel ja madalsoodes. Eestis laialt levinud taim. Kasutatakse ka ravimtaimena.

Loe lisa: "Eesti taimed" õppematerjal, Vikipeedia

Sookail (Ledum palustre) - kasvab eelkõige rabades ja rabametsades, iseloomuliku tugeva ja vänge lõhnaga. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Loe lisa: "Eesti taimed" õppematerjal, Vikipeedia, Folklore.ee

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - on eriti dekoratiivne õitsemise ajal. Kasutatakse ka ravimtaimena. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Loe lisa: "Eesti taimed" õppematerjal, Vikipeedia

Turbasammal (Sphagnum) - turbasambla liigid on soodes valdavateks taimedeks. Eestis on 37 turbasambla liiki. Turbasammaldel on väga suur veeimamisvõime. Turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema.

Loe lisa: Vikipeedia"Eesti taimed" õppematerjal



Toimetaja: EERO SAHK