Salevere ohvriallikas, mille kõrvalt läheb mööda Salevere matkarada
Foto Arno Peksar 2001

Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri ajastu Jaagarahu lademest suutis ta vastu panna mandrijää kulutavale toimele. Kõrgendiku merepoolse serva moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang tekkis alles 6000-5000 aastat tagasi, kui paeseina uhtusid Litoriinamere lained. Salumäe vastaskülje moodustab paksu kruusakihiga kaetud aeglaselt madalduv seljandik.

Bioherm on lubjakivi tüüp, mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jäänustest. Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ära tunda - erinevalt tavalisest peakivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on konarlik ja urbne.

Salumäe tipust avaneb vaade Topi lahele ja Matsalu lahe suudmele. Selge ilmaga võib näha ka kaugemalasuvaid laidusid - Papilaidu, Kakrarahusid, Kumarit ja Kessulaidu.

Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul.

Salevere Salumäe jalamil kasvab liigirohke salumets. Salumetsaks nimetatakse viljakal ja niiskel pinnasel kasvavat metsa, kus valitsevad laialehised puud (saar, pärn, jalakas ja vaher). Põõsarindes kasvavad toomingas, lodjapuu, pihlakas, kuslapuu jt. Mitmed rohurinde taimed nagu lõokannus, kopsurohi, mitmeõieline kuutõverohi, maikelluke, ussilakk, püsikseljarohi, salu-tähthein, mets-nõianõges, lõhnav madar, koldnõges, imekannike, siumari jpt. on iseloomulikud üksnes salumetsadele.

Salumetsad levisid Eestis laialt 6500-3000 aastat tagasi sooja atlantilise kliimaperioodi ajal. Praeguseks ajaks on nad muutunud suhteliselt haruldaseks, esinedes põhiliselt pehmema kliimaga Eesti lääne- ja põhjarannikul ning mere- ja rabasaartel.

Salevere Salumäge katab omanäoline loomets. Varasematel aegadel on pangapealne ala olnud hõredam ning seda on kasutatud puisniiduilmelise karjamaana. Puudest on enamlevinud tammed, põõsarindes aga sarapuud.

Salevere Salumägi on tuntud kui "usside", s.t. madude koondumiskoht. Sügisel kogunevad ümbruskonna rästikud, nastikud ja vaskussid panga seina kivipragudesse talvituma. Kevadise päikesepaistelise ilmaga võib näha suuri rästikute ja nastikute kogumeid end päikese käes soojendamas.

Lindudest võib kuulata-vaadata kõige enam metsvinti ja salu-lehelindu, samuti peoleod, puukoristajat ja ööbikut.

Salevere matkarada. Foto Arno Peksar 1999


Trepp Salevere matkarajal
Foto Arno Peksar 2001


Trepp Salevere matkarajal. Foto Arno Peksar 2001

Mets-kuukress (Lunaria rediviva) Tüüpiline paekalda-aluste lehtmetsade taim, dekoratiivne oma suurte lillade lõhnavate õitega. Sügisel torkab silma ovaalsete lapikute kõdrakestega. Eestis suhteliselt haruldane. Kuukresse kasvatatakse koduaedades dollarilille nime all. On looduskaitse all.
Loe lisa

Käopäkk (Lathraea squamaria) Parasiittaim, mis ei sisalda klorofülli ning on seetõttu rohelise värvuseta. Taim kasvab paekalda-aluses niiskes lodumetsas lehtpuude, peamiselt leppade ja sarapuude juurtel.
Loe lisa

Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) Sõnajalgtaim, kasvab paeastangu pragudes. Eestis võrdlemisi haruldane. Teistest sõnajalgtaimedest kasvavad siin veel habras põisjalg ja kivi-imar.

Püsik-seljarohi (Mercurialis perennis) Vähe tähelepandav, kuid tüüpiline salumetsa taim. Katab sageli laiu alasid hämaras metsas. Õitseb kevadel. Suvel tunneb taime ära lihtsa ehituse järgi: sirge püstine vars ja selle tipus leherosett.
Loe lisa

Viinamäetigu (Helix pomatia) Eesti suurim teoliik. Ta on kohanenud elama salumetsas, siin võib teda kohata jaanituleplatsi ja Silmaallika ümbruses. Eestisse on viinamäeteo toonud mungad juba keskajal.
Loe lisaks Eesti Loodusest, Miksikesest.

Valge sinilill Saleveres. Foto Arno Peksar 2001