|
Vatla mõisa härrastemajas asub Vatla Põhikool
Fotod Arno Peksar 1999
Vatla mõis rajati 17. sajandil. Esialgu oli
ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara.
Härrastemaja oli kuusepalkidest seintega ning õlgedest katusega.
Lihtsad puitehitised olid ka ülejäänud hooned - laudad, tallid,
rehed.
1807. aastal läks Vatla mõis Otto v. Rosenile. Tema ajal valmis
härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal. Läbi
varaklassitsistlikes vormides peaukse pääseb vestibüüli. Pidulik
peatrepp juhatab teise korruse ruumidesse. Neist mitmed olid
ilmselt maalitud. Saalis asub triumfiteemaline grisaille-tehnikas
friis.
Triumfiteemaline friis
Fotod Eero Sahk 2006
1847. aastal muudeti üks kunagistest suurtest mantelkorstnatest
omapäraseks grotilaadseks salongiks. Selle seintele maaliti
eksootilised lõunamaised taimed, lilleõied, väädid (kunstnik
J. Tomson). Ruume kaunistavate valgete, kahhelkividest ahjude
puhul võib vähemalt osaliselt olla tegemist Vatla enda 1841.
aastal avatud vabriku toodanguga.
Vatla mõisa ait, siin asub Vatla Rahvamaja
Härrastemaja ümbritsev ansambel on kavandatud valdavalt 18.
sajandi arhitektuuritavadest lähtudes. Ovaalikujulist esiõue
piiravad kaarjad aidad ja tallid. Rõhutatud on ansamblikujunduslik
peatelg. Peahoonele liitub ilmekas kõrvalhoonete ansambel. Mööduja
jaoks sulgevad vaate mõisaõue poolkaarjas kaaristuga sõiduhobustetall
ning pargi kõrge kivimüür. Mõisamaja vastas õue keskteljel asus
sissesõiduvärav, millest algava allee lõpus, umbes kilomeetri
kaugusel asub antiiktemplina kujundatud magasiait. Selle taga
pargi lõpus asus rotundikujuline paviljon. Varem ümbritses kogu
ansamblituumikut ka paari meetri kõrgune paekivimüür.
Kuulsa aedniku Friedrich Winkleri arvates olid Vatla mõisa haljasalad
rajatud haruldase maitsega ja mõisa ettesõit ning park provintsi
ilusaimad. Praegu on härrastemajas Vatla Põhikool, hobusetallist
on saanud kooli spordisaal ning aidas asub Vatla Rahvamaja.
Vatla mõisa tõllakuur-tall, kasutusel kooli spordisaalina
Fotod Arno Peksar 1999
|
