Hanila Vallavalitsus
Keskuse tee 3
Kõmsi küla
90102 Läänemaa
tel: +372 477 2243
faks: +372 477 5146
e-post: vv@hanila.ee
GPS:
58°37΄24˝ N
23°37΄58˝ E
Asukoht kaardil
webinfo@hanila.ee
|
 |
|
|
|
al-Idrisi ja Hanila
1154. aastal Araabia teadlase ja geograafi al-Idrisi (1100-1166) poolt
koostatud maailmakaardi kirjelduses on lõik: "Anhel on ilus, tähelepanuväärne,
õitsev linn. Ta kuulub Astlanda maale. Astlanda linnade hulka kuulub
ka linn Koluvan. See on väike linn, suure linnuse taoline. Selle elanikud
on maaharijad ja nende sissetulek napp, kuid neil on palju karja.
Anheli linnast temani kagu suunas on kuus päevateekonda. Ja samuti
Anheli linnast sellele, kes läheb rannaäärset teed mööda kuni Bernu
jõe suudmeni, viiskümmend miili."
Selles kirjelduses seostatakse Astlanda maad Eestimaaga, Koluvani
Tallinnaga, Bernu jõge Pärnu jõega ning Anheli (tõlgitud ka Anhil)
nime Hanilaga. Umbes 900 aastat tagasi hääldasid rannaläänlased suure
veelinnu nime "anhi" (sarnaselt soomlastega tol ajal). Anhil-Anhila-Anila-Hanila
tundub keeleajaloolaste arvates loogilise nimearenguna.
Kas Hanila oli kunagi linn? On arvatud, et kuna kaardi koostamise
ajal oli Virtsu tõenäoliselt alles saar (veel 19. sajandi kaartidel
on Virtsut näidatud eraldi saarena), siis võis praegune Hanila olla
tõesti selle piirkonna rannajoonel esimene mandril asuv asulakoht.
On veel arvatud, et Hanilat on al-Idrisile tutvustanud siit pärit
meresõitja ning see on põhjus, miks on Tallinna kõrval tolleaegsel
Eestimaa kaardil ka Hanila.
Oma nägemuse al-Idrisi Eestimaa kaardist on kirja pannud Lennart Meri
oma reisikirjas "Hõbevalge". Hanila rannast meresõitjate seiklusi
Põhja-Ameerika rannikule purjetamisel kujutab Karl Ristikivi romaanis
"Viikingite veri".
Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse 1218. aastal Hanilat ja Karuset
seoses sakslaste poolt kevadtalvel Saaremaale teostatud sõjakäiguga.
Vihmase talve tõttu jäi Saaremaa rüüstamine ära ja selle asemel rüüstati
hoopis Läänemaa alasid.
1228. aastal moodustati Saare-Lääne piiskopkond, mille maadest järgnevate
aastakümnete jagamistega läks osa ordule, näiteks Karuse 1242. aastal.
Hanila jäi edasi põliseks piiskopialaks, kus asusid Üxküllide maavaldused.
Virtsu vanalinn, nende vasallilinnus esineb kirjades esmalt 1465.
Kihelkonnad
Vanimad püsikülad on tekkinud juba ajaarvamise vahetuse paiku. Põhiliselt
sõjaliste jõudude koondamise vajadusest tekkisid halduslik-territoriaalsed
üksused - kihelkonnad. Need olid olemas kindlasti I aastatuhande lõpul,
võisid aga välja kujuneda juba varem. Kihelkonna tuumiku moodustasid
lähestikku asunud külad ja neid ümbritsenud põllumassiivid. Kihelkonna
keskuseks oli muinaslinnus. Kihelkonda juhtis vanem või vanemad. Peale
kaitseülesannete lahendati kihelkonnasiseselt põllukorra küsimused,
määrati kindlaks kalastuspiirkonnad jne.
13. sajandi algul oli Eestis üldse umbes 45 kihelkonda, neist Läänemaal
7. Hanila valla praeguse territooriumiga on seotud neist 2 kihelkonda:
Haniale (Hanila) ja Cozzo (Karuse). Mõnede uurijate arvates moodustasid
Cozzo (Cotze) ja Suorbe (Sorve) koos hilisema Karuse kihelkonna.
Peale Eesti ala vallutamist sakslaste-taanlaste poolt 13. sajandi
esimesel veerandil ehitati muinaskihelkondade keskustesse kirikud.
Kihelkond jäi nüüd vaid ühe maakiriku tegevuspiirkonnaks. Kirikukihelkonna
eesotsas seisis kirikhärra (preester).
Hanila kihelkonna vallad 1866-1917
| Saksa nimi |
Eesti nimi |
Moodustamine |
Lõpetamine |
| Metzeboe |
Mõtsu |
1866 |
1891 |
| Patzal-Illust |
Paatsalu-Illuste |
1866 |
1891 |
| Neu-Werpel |
Uue-Varbla |
1866 |
1891 |
| Alt-Werpel |
Vana-Varbla |
1866 |
1891 |
| Wosel |
Voose |
1866 |
1891 |
| Werder |
Virtsu |
1866 |
1892 |
| Massau |
Massu |
1866 |
... |
| Padenorm |
Paadrema |
1866 |
... |
| Saulep |
Saulepi |
1866 |
... |
| Patzal |
Paatsalu |
1893 |
... |
 |
|
|
|
Karuse kihelkonna vallad 1866-1917
| Saksa nimi |
Eesti nimi |
Moodustamine |
Lõpetamine |
| Karusen-Tuttomäggi |
Karuse-Tuudi |
1866 |
1870 |
| Nehhat-Pivarotz |
Nehatu-Pivarootsi |
1866 |
1891 |
| Matzal |
Matsalu |
1866 |
1892 |
| Sastama |
Saastna |
1866 |
1892 |
| Wattel |
Vatla |
1866 |
1892 |
| Karusen |
Karuse kirikuvald |
1870 |
1891 |
| Tuttomeggi |
Tuudi |
1870 |
1891 |
| Illust |
Illuste |
1891 |
1893 |
|
|
|
|
Hanila kihelkonna mõisad
| Saksa nimi |
Eesti nimi |
Märkused |
| Friedrichsberg |
Salevere |
Saastna karjamõis |
| Pastorat Hanehl (Hannehl) |
Hanila kirikumõis |
Kirikumõis |
| Karlshöhe |
|
Massu karjamõis |
| Massau |
Massu |
Rajatud 16. sajandi lõpul |
| Metzeboe |
Mõtsu |
Eraldatud Paadremast 17. sajandi lõpul - 18.
sajandi algul |
| Moisaküll |
Mõisaküla |
Eraldatud Paadremast 17. sajandil |
| Padenorm |
Paadrema |
Teateid 1435 |
| Patzal |
Paatsalu |
Eraldatud Paadremast 17. sajandi lõpul -18.
sajandi algul |
| Tamba |
Tamba |
Teateid 1563 |
| Alt-Werder |
Vana-Virtsu |
Teateid 1459 |
| Neu-Werder |
Uue-Virtsu |
Eraldatud Vana-Virtsust 1771 |
| Schloss Werder |
Virtsu |
Ühendatud Vana- ja Uue-Virtsu nimi 1876. a-st |
| Wibre |
Viibre |
Paatsalu karjamõis |
| Wosel |
Voose |
Rajatud 17. sajandil |
| Saulep |
Saulepa |
Hiljem Varbla kihelkonnas |
|
|
|
Karuse kihelkonna mõisad
| Saksa nimi |
Eesti nimi |
Märkused |
| Illust |
Illuste |
Teateid 1646 |
| Känno |
Kännu |
Matsalu karjamõis |
| Karusen, Pastorat |
Karuse kirikumõis |
Kirikumõis |
| Kiska |
Kiska |
Eraldatud Mõisakülast ja Mõtsust 1773 |
| Kolda |
Kalda |
Tuudi karjamõis |
| Kunilep |
Kunila |
Tuudi karjamõis |
| Laasma |
Laasma |
Pivarootsi karjamõis |
| Laulep |
Laulepa |
Matsalu kõrvalmõis |
| Margarethen, St. |
|
Hiljem Karusen |
| Matzal |
Matsalu |
Teateid 1560 |
| Nehhat |
Nehatu |
|
| Paewälja |
Päevälja |
Matsalu karjamõis |
| Pagga |
Paga |
Saastna karjamõis |
| Paulsruhe (Pivarotz) |
Pivarootsi |
Eraldatud Karinõmmesl 1670-ndail;
a-st 1885 Paulsruhe |
| Piwarotz |
|
Alates 1885 Paulsruhe |
|
|
|
Mõisate kohta loe lisaks:
Eesti mõisaportaalis.
Kihelkondlik jaotus kehtis kuni 1925. aastani. Kuna kihelkondlik maajaotus
oli Eestis tekkinud loomuliku arengu tulemusena ja eksisteerinud umbes
poolteise tuhande aasta vältel, ei ole selle tähtsus täielikult kadunud
tänapäevalgi. Kuidagi ei saa kihelkondliku jaotuseta läbi teadus,
s.o. eesti keele, rahvaluule, muinasaja etnograafia ja rahvapärimuste
uurimisel.
|
|
|
