Vatla mõis

21.06.17

Vatla mõis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. Härrastemaja oli kuusepalkidest seintega ning õlgedest katusega. Lihtsad puitehitised olid ka ülejäänud hooned  laudad, tallid, rehed.

1807. aastal läks Vatla mõis Otto von Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal. Läbi varaklassitsistlikes vormides peaukse pääseb vestibüüli. Pidulik peatrepp juhatab teise korruse ruumidesse. Neist mitmed olid ilmselt maalitud. Saalis asub triumfiteemaline grisaille-tehnikas friis.

Friis Vatla mõisas, foto Eero Sahk


1847. aastal muudeti üks kunagistest suurtest mantelkorstnatest omapäraseks grotilaadseks salongiks. Selle seintele maaliti eksootilised lõunamaised taimed, lilleõied, väädid (kunstnik J. Tomson). Ruume kaunistavate valgete, kahhelkividest ahjude puhul võib vähemalt osaliselt olla tegemist Vatla enda 1841. aastal avatud vabriku toodanguga.

Vatla mõisa peahoone eestvaade, foto Arno Peksar Vatla mõisa peahoone, foto Arno Peksar

 

Härrastemaja ümbritsev ansambel on kavandatud valdavalt 18. sajandi arhitektuuritavadest lähtudes. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjad aidad ja tallid. Rõhutatud on ansamblikujunduslik peatelg. Peahoonele liitub ilmekas kõrvalhoonete ansambel. Mööduja jaoks sulgevad vaate mõisaõue poolkaarjas kaaristuga sõiduhobustetall ning pargi kõrge kivimüür. Mõisamaja vastas õue keskteljel asus sissesõiduvärav, millest algava allee lõpus, umbes kilomeetri kaugusel asub antiiktemplina kujundatud magasiait. Selle taga pargi lõpus asus rotundikujuline paviljon. Varem ümbritses kogu ansamblituumikut ka paari meetri kõrgune paekivimüür. 

Kuulsa aedniku Friedrich Winkleri arvates olid Vatla mõisa haljasalad rajatud haruldase maitsega ja mõisa ettesõit ning park provintsi ilusaimad. Praegu on härrastemajas Vatla Põhikool, hobusetallist on saanud kooli spordisaal ning aidas asub Vatla Rahvamaja.



Toimetaja: EERO SAHK