Virtsu vasallilinnus

28.05.15

Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine.

Linnus rajati Suure väina mandripoolse kaldavööndi väikesele saarele, kontrollimaks laevaliiklust väinas ning saarte ja mandri vahelist ülekäiku. Linnus oli põhiplaanilt ruudukujuline, (25,1 x 25,3 m), edela- ja kirdenurgas flankeerivad ümartornid (läbimõõt 9,3 ja 8,1 m), kagunurgas avar hoov (12,4 x 12,6 m). Ruumis paiknesid ümber hoovi, läänetiivas kaks, põhjatiivas üks. Linnust ümbritses zwinger, moodustades linnusega sarnase ruudu küljepikkusega 36,2 m. Hoovi viis 2 m laiune värav, mis oli langesillaga suletav. Samasugune värav oli zwingeri lõunaseinas, väravate vahel oli nn. hundiauk. Linnus oli kahekorruseline, tornid kolmekorruselised. Zwingeri ühe korruse kõrgune müür pidi linnust kaitsma ka mere ja ajujää eest.

Ruumid olid ühenduses hoovis paikneva puitgalerii kaudu, müürisisesed trepid puudusid. 2-3 m paksused müürid olid dolomiitplokkidest, sisekülgedel oli kasutatud ka maakive.Välismüürid, samuti zwingeri müürid olid valgusavadeta. Esimese korruse ruumid said valguse hoovi poolt, teisel korrusel olid valgusavad nii sise- kui ka välismüürides (leitud on raidraamide katkeid). Avad olid trellitatud ja varustatud vitraažidega. Ümmargusi diagonaaltorne kroonisid sakmed ja mašikuliifriis, millest on säilinud konsoolkive. Puidust vahelagesid kandsid ümarad dolomiitsambad, ühte läänetiiva esimese korruse ruumi kattis paekivist ristvõlv. Ruume köeti kahhelahjudega (leitud on nelja eri värvi glasuuriga ahjukahli katkendeid). Hoovi loodenurgas paljandus algses munakivisillutises maakividest voodriga kaev (läbimõõt 1,3 m).

 

Kalvi Aluve artikkel koguteosest "Eesti arhitektuur

 

Animatsiooni autor: Andri Vatsfeldt



Toimetaja: EERO SAHK