Vööthuul-sõrmkäpp

3.03.14
Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii
III kategooria

vööthuul-sõrmkäpp, foto Arno Peksar
Esimesed vööthuul-sõrmkäpad alustavad õitsemisega juuni alguses, kuid massilisem õitsemine algab alles kuu keskel. Õitsemisperiood kestab juuli kaskpaigani.

Vööthuul-sõrmkäpp on üks laiguliste lehtedega sõrmkäpa liikidest. Lehed on ainult pealtpoolt täpilised, laiemast kohast enamasti üle kahe sentimeetri laiad ja altpoolt selgelt hõbedase tooniga. Õied on suured ja väga varieeruva mustriga, valdavalt roosakasvioletset tooni. Tumedam muster õiekattelehtedel ja huulel võib koosneda rõngastest, kriipsukestest või täppidest. Õisik õite avanemise algul selgelt püramiidjas. Vars enamasti pool meetrit kõrge.

Kuradi-sõrmkäpast eristamiseks on leht tipu poolt laiem ehk äraspidi munajas. Huul on sügavalt kolmeks osaks jaotunud (lõhestunud kuni pooles ulatuses, aga vähemalt kolmandik) ja keskmine hõlm ulatub pikalt külgmiste vahelt välja. Lehtede alumine pind hallikasroheline.

Segadust tekitab ja määramist raskendab teiste liikidega tekkivad ristandid.

Kasvab väga mitmesugustes hõredamates metsades, sooservades, niitudel, puisniitudel ja võsastikes eht talle sobib varjuline või poolvarjuline keskkond. Kuna vööthuul-sõrmkäpale sobib lubjarikas pinnas, siis kasvab sageli ka kruusateede ääres ja kraavides. Väga kuiv kasvukoht ei sobi.

Vööthuul-sõrmkäpp on tavalisemaid käpalisi ning teda võib kohata üle Eesti.

Hanila vallas tal väga massilist kasvukohta ei ole, kuid hõredalt on ta üsna tavaline. Kergesti leitav maantee äärsetelt niiskematel kasvukohtadelt.